Tartus toimus 19. märtsil rahvusvaheline kaljuronimise festival Tartu Junior Bouldering Open 2022.
Korraldajate eesmärk oli üle pika aja kokku kutsuda Eesti klubides tegutsevad noored kaljuronijad ning saada ülevaade noorte kaljuronimise arengust. Nii otsustatigi, et festivali raames toimuvad paralleelselt üle kolme aasta taas ka Eesti kaljuronimise meistrivõistlused bouldering ronimises noortele vanuses 7 – 16 aastat.
Bouldering ronimine on võistlusala, kus ilma julgestuseta läbitakse madalaid, kuid keerulisi, kohati akrobaatilisi elemente nõudvaid ronimisradasid.
Võru laste kaljuronimise hariduse eest vastutav Meriliin Irves tõdes, et tõsiselt oli hea meel näha nii palju lapsi tegelemas kaljuronimisega. Veel lisas Irves, et on märgata selle spordiala populaarsuse tugevat kasu kõikjal maailmas. Tugeva tõuke selle suunas on andnud kindlasti kaljuronimise pääsemine Olümpiamängudele. Võru noortele on OM veel helesinine unistus pilvede taga, kuid kes ei unista see sinna ka kunagi ei jõua, oli Irves kindel.
Kokku võisteldi Tartus kolmes vanusegrupis. Kõige nooremad olid 7-9 aastased, neile järgnesid lapsed vanuses 10-13 aastat ja kõige raskematel radadel ronisid 14-16 aastased. Osalemiseks panid end kirja enam kui 120 last Eesti klubidest, kes saabusid Võrust, Tartust Tallinnast ning lisaks oli külalisi ka Lätist ja Poolast.
Reeglite ja tulemuste arvutamine oli tehtud lihtsaks, põnevaks ning lastesõbralikuks. Polnud keeldu, et treenerid ei tohiks juhendada oma õpilast, ega seda, et võistleja ei tohi eelnevalt võistlusradu näha, nagu näevad ette reeglid suurvõistlustel. Selline ongi tegelikult hea võistlusformaat lastele, tõdesid mitmed juhendajad ja treenerid. Rohket emotsiooni ning tähelepanu kutsusid saalis esile hetked, kui raskemal rajal mõni laps suutis lõpuni ronida. Alati kutsus see moment kogu saalis esile tugeva aplausi ja rõõmuhõiked kõikide suust. Kokku oli Tartu Ronimisministeeriumi kaljuronimishalli loodud 50 täiesti uut kolme erineva raskusastmega võistlusrada. Eriti märkimisväärseks tegi selle võistluse teadmine, et võistlusradade loomise peaarhitektiks oli ei keegi muu kui maailma oma aja tippude tipp poolakas Tamasz Oleksy. Kõigil võistlusradadel oli fikseeritud aja jooksul piiramatu arv katseid. Iga raja väärtus sõltus aga sellest, mitu ronijat antud vanusegrupis selle ära ronis. Igal võistlusraja sektsioonil oli oma kohtunik, kes fikseeris raja läbimise puhtuse ja lõpptulemuse.
Võrust läks võistlustulle 18 noort kaljuronijat, ning esindatud olid kõik kolm vanusegruppi. Kõige esimesena said stardi 7-9 aastased kokku enam kui 30 last. Võrust oli esindatud seitse ronijat. Väärika teise koha Eesti meistrivõistluste arvestuses sai noormeeste arvestuses Tarel Lehiste. Võistluspäev jätkus 10-13 aastaste ronijate etteastetega. See oli ka kõige osalejaterohkeim vanuseklass, kokku 60 osalejat. Võrust olid võistlustules kuus ronijat ja seegi kord oli võrukatel põhjust rõõmu ning au tunda, sest kolmanda koha saavutas Marten Verner Misnik. Kokku 25 rajast, mis olid tema vanusklassis vaja ronida, suutis ta ettenähtud aja jooksul 19 rada lõpuni ronida ning oli igati auga oma koha poodiumil välja teeninud. Päris õhtutundidel anti start kõige vanemale vanuseklassile. Võrust läks 14-16 aastaste vanuseklassis võistlustulle kolm võistlejat. Siingi oli konkurents tihe ja emotsioone ning võidurõõmu jätkus taas ka võrukate leeri. Tüdrukute arvestuse sai kolmanda koha Ketter Raudnõmm. Poiste arvestuses sai auga tõusta poodiumile Rain Nelk. Raini kolmandale kohale aitas kaasa viimastel minutitel keerulise raja lõpptulemus, kus enam kui tosina jagu ebaõnnestunud katseid, kurnatus ja ajanappus muutsid olukorra päris närviliseks. Lõpuks Rain siiski kogus ennast sedavõrd, et suutis sisuliselt viimastel minutitel selle keerulise raja kukkumata lõpuni ronida. Kokku tõid võru noored eestikatel koju tubli neli medalit!
Võru Spordikeskuses toimuvad regulaarselt kaljuronimise treeningud igal teisipäeval ja neljapäeval. Oodatud on igas vanuses ronijad. Ronimine on inimesele loomuomane ja rahustav tegevus, mis arendab nii koordinatsiooni, tasakaalu kui ka planeerimisvõimet.